Keegi ei tea,
aga tegelikult mulle meeldivad hommikud
ja õhtuti ei tõmba ma kardinaid akendele,
sest mulle meeldivad
esimesed kõditavad päikesekiired.
Varjud on pikemad
ja kuuma tee aur mängleb laudlinamustreil.
Iga hommikutaevas on saladust täis,
sest kuhu need tähed,
kuhu see kuu kadus?
Puud on väga tasa
ja teed on kinni jäätan'd
ja kõik, mis oli eile,
on teise näoga.
Sammud on arad,
kui latvades udu
ja nii vaikselt voolab
ööst sulanud oja.
Mulle meeldib
hommikul,
et midagi pole teada,
sellest kõigest, mis võib tulla
enne uut hommikut.
Kui me Su aknast välja vaatasime, siis ma veel mõtlesin, et kas enne tuleb tuul või tulevad linnud, sealt, kus on soe, soojem veel. Ehk tuleb hoopis valgus, Karlova tänavatelt või naeratustest või aeg lihtsab kõnnib ringi täis.
Ja taevas on nii lähedal
ja jõgi voolab must läbi,
on kevade tuul, võimas,
puud panevad vastu,
jää murdub lahti.
Minust kasvab puu,
sosistan, aga ei kuulda,
sosistan aina, et kuuldaks,
sosistan aina,
ja taevas on nii lähedal
ja jõgi voolab must läbi,
valgus paistab end jõeks,
voolab, murrab jääd,
kui Sa teaksid,
Sa ihkaks end jõeks,
voolaksid...
ja taevas on nii lähedal
ja jõgi on suurem veel,
maa hoiab must kinni,
jõed voolavad läbi,
tuul kisub sosinad endale
ja aina kõneleb
ja ma sosistan aina, et kuuldaks
ja ma sosistan aina, et
ja tuleks tuul ja kannaks kaugele
mu elusosinad.
ja taevas on siinsamas
ja jõgi voolab mu sees,
kuivavad pisarad,
vaikivad sosinad.
Võib ju vist rohkem, kaua pole olnud.
ja jõgi voolab must läbi,
on kevade tuul, võimas,
puud panevad vastu,
jää murdub lahti.
Minust kasvab puu,
sosistan, aga ei kuulda,
sosistan aina, et kuuldaks,
sosistan aina,
ja taevas on nii lähedal
ja jõgi voolab must läbi,
valgus paistab end jõeks,
voolab, murrab jääd,
kui Sa teaksid,
Sa ihkaks end jõeks,
voolaksid...
ja taevas on nii lähedal
ja jõgi on suurem veel,
maa hoiab must kinni,
jõed voolavad läbi,
tuul kisub sosinad endale
ja aina kõneleb
ja ma sosistan aina, et kuuldaks
ja ma sosistan aina, et
ja tuleks tuul ja kannaks kaugele
mu elusosinad.
ja taevas on siinsamas
ja jõgi voolab mu sees,
kuivavad pisarad,
vaikivad sosinad.
Võib ju vist rohkem, kaua pole olnud.
Kui ma keset ööd ärkan
ja ma pole Su kaisus
(kuid Su sall on mähkunud ümber mu keha)
Kui ma keset ööd ärkan,
kuid ma pole Su kaisus
(hoopis Su sall on mähkunud ümber mu keha)
Kui ma keset ööd ärkan,
sest ma pole Su kaisus
(ainult Su sall on mähkunud ümber mu keha)
ja ma pole Su kaisus
(kuid Su sall on mähkunud ümber mu keha)
Kui ma keset ööd ärkan,
kuid ma pole Su kaisus
(hoopis Su sall on mähkunud ümber mu keha)
Kui ma keset ööd ärkan,
sest ma pole Su kaisus
(ainult Su sall on mähkunud ümber mu keha)
Ja kuidas ma peaksin
veel mõtlema, kui
Sa poed mu pähe,
mu põue, mu hinge,
ja mina lihtsalt
elan Sind
oma mõtetest
enda päeva,
enda öösse,
enda ellu...
veel mõtlema, kui
Sa poed mu pähe,
mu põue, mu hinge,
ja mina lihtsalt
elan Sind
oma mõtetest
enda päeva,
enda öösse,
enda ellu...
