Ajatult ajast

Olin täna valmis end oleksite pärast kiruma, kuid saabus siiski imelisus.
String Theory. Tantsud varjude ja tulega. Loogem ilu.


Minus kasvav ärritus ärgitab,
paneb pagema pagemissoovi.
Puhkus puhkab
kui rändaja rännuteel
ja värin mu sees väreleb.
Võin loota, kui on lootust
ning oodata, kuni mus ootus.
Tahan õitseda õitsemisaegu
ja armuda armastusse.
Oleksin olija olus
ning surija surmasuus,
halvustaks halvavat halbust
ning õnnistaks õnnestund õnne.
Tõuseks tõusuvees tõusjate ees
ning voolaks allavoolu.
Et üllatust üllatada,
ma vaikiks vaikusest
ja pärlite pärlendamisest
ma salaja salatseks.
Kui su jalutav jalapaar
teedmööda mööduks,
jälgi jälgides sammuksin ma.
Tean, tahan tahtmatult,
sest unistan unistust.


On muinasjutte liikvel...