Hetkest

Jah, just,
ma seisan su pääle.
Just,
ma langen su seljast.
Ära tõrgu.
Paljasta oma vaikne tõde.
Vaata endasse.
Kes sa oled?
Kes oled sa, mõistatuslik naine?
Milleks, miks?
Aega tallad sa tuulde,
puhud nuttu minema.
Räägi,
ole päris.
Kas varjad oma olu?
Avanegu kardinad,
publik ootab!
Korja lavalt viimsed roosid,
me õnnepisaraid ei oota.
Aja juured me südameisse,
me lubame.

Tegelen eneseõpetusega.
Mu esimene postitus kadus, pean veel õppima.

Teen teoks selle, mis ammu peas on tiksunud. Nii on aeg edasi kulgeda, peatudes üksikuteks hetkedeks. Kes soovivad, naudelgu.