Ajatult ajast

Ma poetan sulle pisara,
pisikese ja sädeleva.
Niisutagu see su kuivanud huuli,
kõrvetagu su nutet' ilu.
Pimedasse õhtusse laula oma valu,
hinga aeg tagasi õigeks.
Ja ma ei pane pahaks
kui sa kaduda tahad,
ma lasen sul minna.
Aga ära haara mind kaasa,
ära rebi mind,
ära kisu mind alla.
Ma jään hingama su sosinaid.
Sa valgust mööda kõnni,
mine vaikselt,
kiirelt.


Hindan pliiatsit ja paberit.