Ajatult ajast

Vaja oli kanda siia üks luuletus, mis on mulle tohutult tähtis. Pean seda võimsaks, mõjuvaks ja vajalikuks. Selles on oma ilu.

Meie teame seda,
me oleme seda tundnud.
Just meie,
friigid,
klounid,
värdjad...
Kuid meie teame, mis tunne see on.
Lahti lasta,
teadmata,
ka sa veel kunagi kinni saad.
Hüpata,
teadmata,
kuhu sa maandud...
kui üldse maandud.
Astuda,
sõltumata iseendast,
usaldades vaid teisi.
Lennata,
andes oma elu teiste kätesse.
Kui nemad sind ei päästa,
ei tee seda keegi.
Ja end näidata,
kõigi oma hirmudega,
kõigile.
Ning õnnestuda,
imeline

Oli 3. november aastal 2008.
Kiri I love CIRCUS mu särgil pole pelgalt silt, see on tõelus.
Armastan ja vajan tsirkust.