Ajatult ajast

Sinust mõtlemine
toob mu näole naeratuse

Viimasel ajal
naeratan järjest tihemini

Eriti lahkudes

Eriti oodates

Et kui näeksid,
siis teaksid

"Sa olid magades nii kurb."
Sest unedes on valu, mida valges endale ei luba. Ometi ei mäleta.

miks küll
on puude ladvad
nii õrnad,
et suudavad kanda
üksnes päikest
ja kui
jäätunud taeva pisarad
tasa alla tilguvad
on igas piisas
unetute nutt
kui ma läheksin
kõrgemale taevast,
kas siis sealgi
on piiritus
haaran ümber
õhu kehast
ja emban
seda, mis kõikjal