Ajatult ajast

Tule, kõlgutame mu aknal jalgu ja heidame päiksele varju!

Ma tahtsin lihtsalt öelda, et puud kasvatavad lehti ja minu puul on korraga eelmise ja selle aasta lehed. Eile õhtul jagasime paljut ja siis ma haarasin oma puul ümber kinni ja avastasin, et tal on minu pea jaoks lohk ja minu käte all kaarduv koor. Leene teeb enne Saksamaale minekut pildi kah kätest ja valgest kotist.

Teine puu valmib Rotermannis. Kes läheb näitusele, leiab seal ühe akna alt minu pesa, kuhu lõksu ma end joonistasin ja kirjutasin. Puu joonistasin suurte juurtega. Siis joonistasin lehed, väiksed, ja kohe palju, nagu nad äkitselt päriseltki ilmusid. Täna ma joonistasin pildile ühe võilille juurde. Selle esimese võilille, millega ma oma nina kollaseks nuusutasin ja mis ehk sinugi ninaalust värvis.

Complexions contemproary ballet oli esmaspäeval. Aga kõik oligi hetk, õigemini tohutult hetki üksteise järel. Kui muusikal oleks keha, siis just nõnda püüaks ta sellest pääseda. Tantsija hing ei vaiki kunagi, aga kõige ilusam oli kuulda vaikuses hingamist, näha hetkeks peatunut.

Me ütleme armastusväärne, justkui leiduks kedagi, kes armastust ei vääri.

Vahepeal oli emadepäev

Kui kõneleksin
inglite keeli
ja paitaksin kui
tuul
kui embaksin kui
päikesesoe
ja hinge südamest
naerataksin
Siis ehk mõistaksid
saaksid aru,
kui
väga sind armastan

Ema luges meile raamatut ette ja meie unelesime ta hääles.

Ilusad olete, ilusaks teete!