Ajatult ajast

Oo, kui palju on sees.

Ma ei salli, et ei oska lihtsalt olla. Kogu aeg peab mõistatusi lahendama, selgust otsima. Käisin näitusel ringi ja küsimusi aina kerkis. Laseks minna.

Seisin kellade kõlamise aegu oma soovidega tuisus. Täitumist ootan, aga juba liikumine on hea.

Ühesuunalised tänavad, mis neis on?

Igatsen vihma. Sulen silmad. Lumi sulab hetkega mu kuumal nahal. Kui ta kergus unustada, siis justkui paitakski mind piisad.

Tahaks kirjutada, et täna oli väga tore. Kuid mulle ei meeldi sõna tore, see on mittemidagiütlev, tavaline. Täna oli priima. Eile ei sobitunud.

Nostalgitseda meeldib. Renate meeldib.

Hahaa, reedel kukkusin kaks korda trepist alla, korra trepist üles ja korduvalt tänaval. Mu õde ja ema on veendumusel, et armastus lööb mul jalad nõrgaks.

Meie vabalava meeldis kah. Siiski ei olnud päris päris. Ta päris mult küpsiste kohta. Veidrused. Ma ei mõista, sa ka.

Kultuuri jagub kauemaks. Kolmapäeval külastasin minu tädi, neljapäeval näppasin kehi, reedel oli minul meretäis hirmu ja laupäeval oli panoraam igapidi. Mida toob pühapäev?
Tegelikult on nüüd nii, et Minu tädi oli super. Pole ammu olnud selliselt õõvastavaid hetki. Häiriv mõte tuleb pähe kummitama. Justkui õuduslood, mille sisu pikatoimelised(kohutav sõna) eestlased alles hiljem taipavad. Keegi ei tohikski üksi olla. Homme, tegelikult täna lähen Aimele külla. Soojust talle.
Kehadenäppajad võttis sõnatuks. Tahaks, et oleks öelda palju. Paraku aga. Kõik üli- ja üle-. Lugu jäi kaugeks, aga kehad lummasid. Täielik valdamine. Jõudsin arvamusele, et lihastest pole mingit tolku, kui nad lihtsalt kuhjana sul seljas passivad. Jõuline graatsia on. Mis tuletab meelde, et ma tahtsin Floriani videot vaadata. Vaadake ka, kui on soovi:) http://www.youtube.com/watch?v=nzOqR6dDRJg&feature=related Aga mina olen seda live's näinud. Hahaa. Tahaks tugevam olla. Ma pole kunagi luik.
Sinul on meretäis hirmu oli super. Tavaline ja eriline. Taaskord samastumine. Mul on vist päris vanakooli pere. Isa vähemasti. Igal juhul väga meeldis. Ei oska kirjeldadagi, aga võimas. Pähe tormas miljontuhat mõtet, mida ma vaikselt öösiti mõtisklen. Tegelikult veel ei mõtiskle, aga hakkan peagi. Ilus oli.
Hobusepea galeriis vaadake vingeid postkaarte kah.
Viimase aja lemmik on siiski Pea vahetus. Võib-olla üldse täitsa lemmik.

Meeldis Keidiga rääkida neljapäeval. Pole ammu sellist vestlust olnud. Seosed ja lahendused. Transpersonaalne psühholoogia, plejaadlased, narkootikumid, langetõbi, meditatsioon, terviklikkus jnejne... Aitäh sulle!

Teatud asjadega ma siiski ei tohiks hilineda. Keelan ära endal!

Miks on kaks minutit tavaliselt tähtsusetud? Oota kaks minutit-okei, mis seal ikka, ainult kaks minutit ju. Mis hetkest on aeg palju? Kuidas saaks tund täis, kui iga minut on tühine? Olgu tähtis! Olgu minutid pikad, iga hetk tulvil...mida? Ei teagi, aga tulvil! Armastust? Olgu. Armastust elu vastu.

Head ööd-vein. Head ööd-tee. Igal juhul tuleb hea öö.