Ajatult ajast

Võtaks ühe lonksu,
võtaks veel,
võtaks kohe mitu sõõmu.
Ja naeraks,
naeraks,
naeraks.
Hmm...
Ons see mu lõualuu
või ehk ninajoon,
kulmukaar
või ülahuul?
On sõnu
nii palju,
et öelda,
kuid keelt
liiga vähe,
et mõista.
Langeb jõuetult keha
pingile,
mis raksatab
raskuse all.
Kui mäletad,
siis salga!

Tartu puhul ei saagi ettenägelikum olla.
Purjakil ja tiirutama on muhedad sõnad.