Ajatult ajast

"Kas noored kirjutavad tõesti nii eksistentsiaalset luulet?"
"Tõesti, tõesti"
Mina vähemasti.

Täna
ma oma kodutänaval
tantsu ei löönud,
suugi oli vakka, ei laulnud.
Täna
ma oma kodutänavat
ei näinud,
ju vaatasin taevasse,
sest kui vaatad ka,
siis näeme koos.
Täna
ma oma kodutänaval
naeratasin iseendale
ja sulle,
kes mu sees pesitsed.
Täna
ma oma kodutänaval
ei olnud,
olin ära oma ulmamaal.

Püüdsin olla lihtne, kuid tegelikult on see vat kõige e/o-lulisemgi.

Raskus vajus õlult. Nüüd nutaks end puhtaks. Mitte et oleks kurb või valus, aga tahan seda väsinut ja kurnatut endast ära.

Tänased tänud ja pehme pai soojendavad veel kaua.
Aitäh, aitäh, aitäh!